Miks üldse?
Veetka Ultra korraldamise idee sai alguse 2020. aasta mais, kui tekkis mõte jooksta kodukandis 50 kilomeetrine distants. Esialgu ei olnud see kavandatud üldsegi rahvavõistlusena, vaid väljakutsena enda jaoks. Peatselt aga selgus, et huvi Karula küngaste vahel enda proovile panemiseks on teistelgi.
Olen maast-madalast tegelenud orienteerumisega ja läbinud kohalikes metsades tuhandeid kilomeetreid, teades kodutalust paarikümne kilomeetri raadiuses iga väiksematki rajakest. Kõik need aastate jooksul kogunenud elamused on parimal võimalikul moel kokku pandud ühtseks tervikuks, mis pakub loodetavasti kõikidele jooksjatele kustumatu elamuse.
Rada algab Veetka talust ja suundub seejärel põldude vahelt platoolt alla Ähijärvele, mille äärest kulgeb mõnus RMK matkarada peaaegu Värtemäe taluni, kust toodetakse imemaitsvat mett. Enne Värtemäe talu keerab rada paremale Sibula järve juurde, kust suundub mööda laiemat kruusateed Kaikasse, kus käisin esimese aasta algkoolis, kuni see õpilaste vähesuse puuduse tõttu kinni pandi. Sealkandis elas ka kuulus Kaika Laine.
Kaika-Litsmetsa kruusateelt on võimalik väikest teed mööda saada tagasi Ähijärve metsadesse. Seal kandis Saarjärve ääres elas üle-Eesti kuulus kaanikuningas Elmar Susi, lähedusest võib leida endise justiitsministri Kaido Kama kodutare ja muusiku Celia Roose elamise, kelle hoovi kõrvalt mööda väikest teed läbi liigutakse.
Ähijärvelt liiguvad jooksjad läbi ilusa metsaraja Perajärvele, teele sisuliselt maha jäätud Saera küla. Perajärvel ootab jooksjaid raja maiuspala, väga vahelduva reljeefiga singel, mis viib vana metsavahi onnini, mille kõrvalt läheb tee Kolskisse, kus jõutakse järgmisele imelikusale RMK matkarajale. Kuajärve äärde jõudes pöörab seltskond vasakule liikudes mööda Ahnõjärvest jõudes Kolski küla lagendikeni.
Enne suuremale kruusateele pööramist näevad jooksjad Vihmjärve, mille äärde rajatud kaks tarekest. Sealt edasi liigutakse mööda lagedamat maad mööda lambataradest ja avanevad ilusad vaated sügisele Karula kuppelmaastikule.
Peagi tuleb pöörata jälle väiksele metsarajakesele, mida mööda võetakse arvestatav tõus ja jõutakse Põrgujärve äärde, kus läbitakse vana talupaik, mille elanikud küüditati Siberisse. Läbi metsa, kuplite vahelt ja rabade äärest, lookleb väike rajake Linnajärvele, mille äärest alustatakse tõusu Veetka taluni nähes oma vasakul käel Veetka järve.
Veetkal läbivad pika raja jooksjad võistluskeskust, 34 kilomeetri jooksjad lõpetavad ja 15km jooksjad alustavad teekonda raja lõunapoolsesse osasse.
Talu küüni juurest viib teeb Sorale, kus asub kadunud Ain Kaalepi suvila, kuni jõutakse kruusateeni. Seal algab huvitav rajalõik, mis viib peaaegu Õdre järveni, kuid pöörab enne vasakule. Järgneb pikem lõik mööda metsateid ja rajakesi, kuni jõutakse Kallõtõ järveni, mille juures tuleb läbida lühike veetakistus. Ojast pääseb üle läbi vee või üle puunoti – igaüks ise otsustab.
Nüüd jõuavad jooksjad reservaadi piirini, mida mööda jookstakse piirkonna pärli Õdre järveni, mille liivakallastel olen palju mänginud ja veerõõme nautinud. Õdre äärest liigutakse mööda singlit Mähklini, kus asub samanimeline järv ja iidne muinaskalme.
Raja viimastel kilomeetritel tuleb läbida sügav org, et jõuda Mäe-Paabo taluõueni. See saab ilmselt olema paljude jaoks paras vägitegu. Sealt edasi läheb aga lihtsamaks. Veel kilomeeter või kaks ja oletegi tagasi Veetka talus, kus ootab soe söök ja väljateenitud puhkus.
Veetkal on palju külas käidud, trenni tehtud ja laagerdatud. Siia tahavad inimesed ikka ja jälle tagasi tulla, et loodust ja mõnusat atmosfääri nautida. Loodan, et suudan abiliste abiga pakkuda kõikidele osalejatele kustumatu elamuse.
– Jonatan, Veetka Ultra ellukutsuja
